| Haapsalu-Lihula-Virtsu 70km |
|
( marsruut
 pdf-na)Haapsalu-Laiküla maantee 10km asuv paksude kivimüüride ja kitsaste akendega Ridala Maarja-Magdaleena kirik on Eesti üks vanimaid sakraalehitisi. Tähelepanuväärsed on kooriruumi seinamaali fragmendid, barokne puitnikerdustega altarisein, kantsel ja võidukaare grupp. Kirikaias asuvad paar 13. saj pärit trapetsiaalset hauakivi ning massiivsed kiviristid.
Ridalast edasi, kohe pärast Parilat, juhatab viit Sind Matsalu lahe põhjakaldale Puisesse ja Kiidevasse. See maanteest 10-15km kaugusele jääv kant, on huvitav loodus- ja linnuvaatlussõpradele. Teel sinna möödud Altmõisa külalistemajast ja ühest linnurikkaimast paigast Põgari rannast. Puise poolsaare tipust avaneb imeline vaade merele, Jugassaare sadamas on eravalduses olev linnuvaatlustorn. Kiideva Kalaküla on Läänemaal üks vähestest kaluriküladest, korrastatud lõkke-ja piknikukohtade, külamuuseumi ning vaatlusplatvomiga külakese südames. Puiset ja Kiidevat ühendab matkarada. Tagasi suurel maanteel, võib loodusehuviline keerata 5km kaugusele Haeskasse. Ligi 10m kõrgusest, Põhja-Euroopa parimaks peetavast, Haeska vaatlustornist avaneb vaade madalale lahele ja lagedatele rannaniitudele. Taas tagasi suurel maanteel, juhatab viit Sind varsti Martnasse, sealses Püha Martini kirikus olevate vappepitaafide kogu on suuruse poolest Tallinna toomkiriku ja Niguliste kiriku järel kolmas. Martnast 5km kaugusel asuvas eravalduses varaklassitsistlikus Suure-Lähtru mõisas on suvehooajal avatud muuseum, korraldatakse kontserte ja vastuvõtte. Kultuurihuvilistele on teada suviti tegutsev Saueaugu Teatritalu.
Enne Risti-Virtsu maanteed viib tee Kurevere juurest Keskvere mõisani, mis oma mantelkorstna ja barokse stiiliga meenutab pigem talumaja. Jõudes välja Risti-Virtsu maanteele ja hoides suuna Lihula poole, jõuad Läänemaa suurima, 112 km pikkuse Kasari jõeni. Kasari luht on Põhja-Euroopa suurim lageluht ja kevadise suurvee ajal tulvavetega üleujutatud. Tänapäeval sõidetakse üle Kasari uue silla, mille kõrval on restaureeritud Kasari jõe vana sild, mis oma valmimisajal, 1904 a, oli maailma pikim raudbetoonist sild (308m pikk ja 7 m lai).
Enne Lihulat suunab teeviit Su 3km kaugusele Penijõele, kus renoveeritud Penijõe mõisas asub Matsalu Rahvuspargi keskus. Rahvuspark on eelkõige tähtis lindude pesitsus-, sulgimis- ja rändepeatuspaik. Keskus on muuseum, võimalus vaadata slaidiprogramme ja videofilmi. Parim aeg Matsalu külastamiseks on kevadine ja sügisene lindude rändeperiood. Külastajale on rajatud vaatetornid ja matkarajad: Kloostri, Penijõe ja Keemu tornidest avaneb vaade Kasari jõe luhtadele, roostikule, rannaniitudele ja Matsalu lahele, kõrgeim on 21 m Suitsu vaatetorn. Loodusega saad sõbraks Penijõe, Salevere Salumäe, Suitsu, Keemu ja teistelgi matkaradadel. Tagasi Virtsu maanteel, hakkab paistma Lihula linn, mis 1211 määrati Riia peapiiskop Alberti poolt Eestimaa piiskopkonna keskuseks. Muinaseestlaste keskus Lihula linnusemäel põles aga maha ja asemele ehitati 1238.a. kivilinnus. Liivi sõja ajal olid linnuse omanikeks nii taanlased, rootslased, sakslased kui ka venelased, hetkel on säilinud vaid varemeis müürid. Lihula mõis rajati 13. saj., 1840 valminud mõisa peahoones asub linna ja lähiümbrust tutvustav muuseum ning turismiinfopunkt. Lihula peatänava ääres vaata ka Elisabethi kirikut ja endist Jaani kõrtsi. Virtsu poole edasi sõites jõuad 13 saj. pärit Karuse kirikuni, mis ehitati ilma tornita kindluskirikuks. Sisustuses väärib vaatamist gotlandi tüüpi ristimiskivi. Soovi korral võid Karuselt teha väikesed põiked mõlemale poole põhimaanteed. Mine vaata Vatla pool Linnuse küla seljakule Vatla maalinna ja Vatla keskuses Vatla mõisaansamblit. Mõisa esise pargi planeering on ovaalne, ovaali maantee poolses servas asuv abihoone on aga kaarja põhiplaaniga, sestap ka hoone ühest otsast teine ots ei paista. Vatla lähedal asuvas Tuhu rabas saad tutvuda kõigi soo arengujärkudega. Teisel pool põhimaanteest juhatavad viidad Sind Salevere Salumäele, mis on umbes 20m üle merepinna ulatuv seljandik ja järsk paesein. kus kulgeb 1, 5km pikkune matkarada. Salumäel on liigirikas taimestik, seal võib kohata haruldast viinamäetigu, pangalõhedes talvituvad nastikud, rästikud ja vaskussid. Põhimaanteele tagasi ja sealt Virtsu suunas, jääb ühele poole Hanila küla koos kiriku ja muuseumiga, teisele poole Uue-Virtsu õigeusu kirik ehk Kõmsi vene õigeusu kirik ja selle lähedal üle 2000 aasta vanused Kõmsi tarandkalmed. Kalme jäeti maha ilmselt ajaarvamise vahetamise paiku, üks kalmetest on lahti. Siis jõuadki Virtsu. Olles algselt saar, on viimase 150 aasta vältel maakerke ja teetammi ehituse tõttu saanud Virtsust poolsaar. Sissesõidul jäävad vasakule tootmishoonete taha mere kaldale keskaegse Virtsu vasallilinnuse varemed. Paremale, Põhja puiesteele pöörates, jõuad esmalt Virtsu mõisa varemeteni ja sealt edasi looduskaunile Puhtulaiule. Virtsu poolsaare läänerannal asuvast Virtsu sadamast kävad praamid Saaremaale. Enne sadamat leiad teeäärest suveajal avatud Virtsu vanasõidukite muuseumi. Pane tähele:
Sõitu alustades, tasuks läbi astuda Karja 15 asuvast Haapsalu Turismiinfokeskusest, Lihulas on Sulle abiks Lihula Turismiinfopunkt ja reiskorraldaja Estonian Nature Tours.
Selle teekonna ühe suuna kiireks läbisõiduks arvesta 5-6 tundi, kui aga keerad sisse nii Kiideva kui Martna poole, käid matkaradel ja linnuvaatlustornides, siis varu aega kindlasti terve pikk päev või paar. |
.gif)
