Haapsalust Tallinna suunas välja sõites, võiks kohe pilgu heita 1539. a. pärinevale Uuemõisa mõisale. Praegune peahoone püstitati 1833, 1920tel ehitati hoone arh K. Burmani projekti järgi ümber Läänemaa Õpetajate Seminari tarbeks, lisades talle muuhulgas ka pikad ühekorruselised tiibhooned. Pärast seminari likvideerimist kasutas hoonet Scoutspataljon, pärast teist ilmasõda oli hoopis vene sõjaväe käes. Pärast tulekahju varemeisse jäänud hoone taastati 1980tel aastatel arhitekt Burmani kavandatud väliskujul. Mõisa peahoones asuv Uuemõisa Valge Saal on üks Läänemaa esinduslikumaid.
Natuke enne Taebla asulat juhatab teeviit Sind Kadarpiku külla, Eesti ühe kuulsaima maalikunstniku Ants Laikmaa majamuuseumi. Kunstnik ehitas sinna oma ideaalide väljendusena Eestis ainulaadse rahvusromantilises stiilis kunstnikumaja. Majamuuseumi juurde kuulub ka 7ha suurune looduskaitsealune park, kuhu on istutatud Eesti kirjanikele pühendatud tammed. Taebla asulast läbi sõites paistab suurele teele ära Lääne-Nigula kiriku torn. 13. saj pärit hoone sai 1809. a tulekahjus tugevalt kannatada, taastamistööde käigus kaotas algse ilme, uuesti võeti kasutusel 1816, torn ise on aastast 1882. Kiriku ümber on vana kalmistu, tähelepanu väärivad vanad ristid ja hauaplaadid.
Kiriku ligidale, Uuetoa tallu, on rajatud Koela talumuuseum, mis tutvustab Eesti vana talumajapidamist ja kombeid. Mõne aja pärast püüab pilku tee ääres värviliste lintidega post, mille otsas on kurepesa. Lindid on posti külge sidunud peigmehed oma pulmapäeval, tellides sel moel lasteõnne.
Edasi viib tee Paliverre, mis on tuntud oma liivamägede ja männimetsade poolest. Paliveres asuv Pikajalamägi on Läänemaa kõrgeim punkt - 51 m ja ühtlasi ka II aastatuhande algusest pärinev linnus, mille ehitamine on jäänud pooleli. Enne asulat jääb üsna teeäärde Palivere mõisahoone ja park, kus on majutuskoht ja kool.
Enne kui keerad Ristilt Virtsu suunda, võiks hetkeks külastada ka Risti asulast. Ristion teede ristumispunkt, värav Läänemaale ja saartele. Asula keskuses on raudteejaama juures omapärane mälestusmärk küüditatutele– raudteerööbastest risti, siitkaudu küüditati ligi 3000 Lääne-Eesti inimest.
Juba Virtsu teele jääb Eesti üks vanemaid rabakooslusi ja terviklikumaid lagerabasid - Marimetsa raba, mis saab alguse Rõuma külast. Kaitsealuses rabas on arvatud rahvusvaheliselt tähtsate linnualade hulka, seal pesitsevad soo-loorkull, hiireviu, kaljukotkas, rabaservadel on metsiste ja tetrede mängukohad, taimharuldustest kasvab tume neiuvaip, soohiilakas ja porss. Rabas on Karukõrvemägi, kus II maailmasõja ajal varjasid end metsavennad, rajatud on laudtee koos linnuvaatlustornide ja infotahvlitega.
Risti-Virtsu tee12 kilomeetril paistab teele Koluvere piiskopilinnus, mis on tõenäoliselt 13. sajandist. Liivi jõe ja kanalite vahelisel saarel asuv vesilinnus oli üks viiest Saare-Lääne piiskopi residentsidest. Linnusel on olnud mitmeid eri omanikke eri rahvustest, ühed viimased omanikud olid Venemaa keisrinna Katariina II ja Keiser Paul I. Hetkel on loss eravalduses.
Koluverest väheke edasi asub Kullamaa, mille vanim ehitis on 13. sajandist pärit kirik. Kiriku sisustusest väärib mainimist renessansskantsel, kirikaed on huvitav oma erisuguste ristide poolest. Eesti vanimale ratasristile on raiutud aastaarv 1621 ja kiri „Sitta Kodt Matz”. Legendi järgi olevat Matz käinud hobusepabulaid korjamas ja väetanud sellega põldu, põllul kasvanud vägev rukis ja temast saanud nii rikas mees, et ta võis end lasta matta kiriku kõrvale. Kullamaa kirikaias puhkab ka Eesti esimene professionaalne helilooja Rudolf Tobias (1873-1918).
Kalmistu kõrval on Kullamaa Rohumäe nimeline linnamägi. 2000 m² pindalaga linnust on muistsed eestlased kasutanud 11.-12. saj, nüüdseks on linnuseõue piiranud ringvall pea täielikult hävinud. Rohumäel asus ilmselt ka piiskopi vasalli, perekond Lode esimene linnus (Castrum de Coldenbecke), mis hävis 1234. Kullamaa Kultuurimajas on avatud kunstigalerii, naaberkülas Kullametsas on Silvi ja Lembitu Tarangu rajatud arboreetum. Lähedal asuval