LÄÄNE MAAKONNA ÜLDINFO

Lääne Maakond koosneb 12 omavalitsuslikust üksusest: 1 linnast ja 11 vallast. Maakonnas on 11 valda: Ridala, Oru, Taebla, Risti, Martna, Kullamaa, Hanila, Nõva, Noarootsi, Vormsi ja Lihula vald ning linnaõigused on ka Lihulal. Maakonna keskus on Haapsalu linn.
2007. aasta 1. jaanuari seisuga oli Läänemaal 28 236 elanikku, mis on tervest Eesti elanikkonnast ca 2%. Statistika kohaselt oli naisi Läänemaal 14 763 ja mehi 13 473. 42% Läänemaa elanikest elab Haapsalus.

Läänemaa on mitmekesine ja rahulik paik, mis sobib nii peredele, looduhuvilistele kui ka kultuuri- ja ajaloohuvilistele uudistamiseks.

Haapsalu on tuntud oma Piiskopilinnuse, Valge Daami, iidsete müüride ja muistsete saladuste poolest. Vanade puitmajade hõrk arhitektuur ning vanalinna kitsad ja käänulised tänavad lausa kutsuvad uudistama. Linnas on mitmeid muuseume ja kultuuritegelaste ning ajalooliste isikutega seotud paiku. Haapsalu Raudteejaam tervitab oma Vene tsaaride aegse suursugususega. Aastasadade pikkusega mudaravikogemusi saab nautida oma tervise eest hoolt kandes Haapsalu spaades. Elamusi pakub tihe suvine sündmustekalender ja põnev seltskond.


Maakonnas tasub vaadata aga ka teisi huvitavaid kohti.

Ridala vallas asub huvitav Maarja- Magdaleena kirik, kus on Eesti üks vanimaid skulptuure, koos 13. sajandist pärit kirikuaiaga, Ungru loss ja Kiltsi lennuväli. Loodushuvilistele sobivad vaatamiseks ja uudistamiseks näiteks Pullapää, Puise nina, Kiideva.

Vormsil (Ormsöl), kus 1944. aastani olid elanikeks rannarootslased tasub kindlasti vaadata Püha Olevi kirikut ja suurt rõngasristide kogu. Saarest saab kõige parema ülevaate jalgrattaga ringi sõites.

Oru vallast saab alguse Silma Looduskaitseala, nautimist väärt on looduse huvitavad leiutised nagu Salajõe neeldumisala, Uugla põlispuude grupp ja Kärbla tamm. Vedras on Poola kuninga haud ja Keedikas asuvad linnamägi ja Iiatsi ning Uugla kivikalmed.

Taebla vallas Paliveres saab näha maakonna kõrgeimat punkti Pikajalamäge (51m). Võntkulas asub lindipost, edasi Haapsalu poole asub Lääne- Nigula kirik ja kalmistu. Koela külas asub huvitav talumuuseum. Kadarbiku külas on Ants Laikmaa majamuuseum.

Risti vald on värav Läänemaale ning saartele. Risti asulas, asub küüditusohvrite mälestamiseks püstitatud suur raudrist. Risti-Virtsu maantee kõrval laiub salapärane Marimetsa raba, mis on Eesti üks vanimaid rabakooslusi väga haruldaste taimede ja linnuliikidega. Rabasse on loodud laudtee infotahvlite ja vaatlustorniga.

Nõva vald on kaunite liivarandade ja rikka seene- ning marjametsaga, lisaks on seal ka mitmeid järvi (Veskijärv, Allikajärv). Peraküla oma munakivitee ja Põlluotsa talumuuseumiga on kindlasti tutvumist väärt! Puust ehitatud Nõva Püha Olevi kirik on Eesti üks väiksemaid kirikuid. Loodussõpradele on Nõval nautimiseks RMK puhkepaigad.

Noarootsis on endine rannarootsiala. Seal asuv Püha Katariina kirik ja pastoraat on omapärase sisustusega. Saare (Lyckholmi) külas, endises mõisahoones, on kohalikust ajaloost pajatav muuseum, sealt saab alguse ka Silma matkarada. Pürksis, Noarootsi keskuses, on mõisahoones asuv Noarootsi Gümnaasium ja mõisapark. Elbiku külas asub Roosta Puhkeküla, pehme liivase rannaga. Rooslepas on kabel kalmistuga, mida on külastanud Rootsi kroonprints Gustav VI Adolf. Dirhami sadam on Lääne- Eesti ainus jäävaba sadam. Omaette huvitav paik on Osmussaar.

Martna vallas asuvad arhitektuurilised vaatamisväärsused nagu Keskvere mõis ning keskuses Püha Martini kirik. Martna südamest viie kilomeetri kaugusel on varaklassitsistlik Suure- Lähtru mõis, omanikud on seal avanud väikese muuseumi, seal on võimalik korraldada kontserte ja vastuvõtte.

Kullamaa on pika kultuurilooga kant, siin on sündinud mitmed eesti keelele ja kultuurile olulised inimesed. Vaatamist väärt on kirju ajalooga Koluvere loss, mille on olnud mitmed omanikud ja mis on olnud nii Saare-Lääne piiskopi residents kui ka hooldekodu. Kullamaa kirikus võib näha huvitavaid sisustuselemente, esimesena Eesti keelereeglid kirjapannud pastori epitaaf, kirikuaias on Eesti vanim ratasrist kirjaga „Sitta Kodt Matz”. Kullamaa Rohumäe näol on tegu muinaslinnusega 11.-12.sajandist.

Lihula on Lõuna- Läänemaa ajalooline ja tänapäevane keskus. Linnusemäel võib näha muistseid varemeid ja läheduses asuvat mõisahäärberi, kus on muuseum ja turismiinfopunkt. Siin asub suur osa haruldasest linnuriigist – Matsalu Rahvuspark keskusega Penijõe mõisas.

Hanila vald koos virtsu sadamaga on merevärav Saaremaale. Vallas on mitmeid looduskaitsealasid - Puhtu- Laelatu ja Nehatu ning Tuhu maastikukaitseala. Huvipakkuvad on Karuse kirik, kuhu on tõenäoliselt maetud Liivi ordu ordumeister Otto von Lutterberg, ning haruldaste trapetsikujuliste hauaplaatidega Hanila kirik. Kiriku läheduses asuvas muuseumis näeb vanu töö- ja tarbeesemeid. Vatlas, linnuse küla seljakul, asub Vatla maalinn, Vatla keskuses aga omapärane ovaalse kujuga mõisaansambel. Lihula poole jäävad Kõmsi tarandkalmed, kust omakorda Kukeranna poole jäävad pank ja 20m üle merepinna ulatuv Salevere Salumägi. Virtsus püüab pilku Valeri Kirsi uunikumide muuseum, kus saab tutvuda eriliste ja vanade sõidukitega.


Läänemaa on pealtnäha tagasihoidlik, aga ainult pealtnäha. Tema aura on seletamatu. Kui olete siin korra käinud, siis igatsete alati tagasi!


Saamaks teada, mida Läänemaa veel pakub, võiksid tulla meile külla!