(marsruut pdf-na)

Läänema põhjaosas asuv Nõva on männimetsade, laulva liiva ja kaunite randadega looduspuhkaja meelispaik. Nõva on uhke oma väikese Püha Olevi puukiriku üle, mille mõõtmed on vaid 6x7m. Nõva rannaküla asustasid kunagi rootslased, kiriku sisemus meenutabki Gotlandi omi. Kirikaias jalutades uuri sealseid raudriste, kohalike seppade kätetööna sündinud ristid on igaüks omamoodi.
Nõvalt Variku poole sõites külasta 4500 aastat tagasi merest eraldunud Veskijärve, mille pindala on 205 ha, suurim sügavus 3 m. Järve ümbritsevad kuni 10-meetrised,suvepäikeses tulikuumad liivanõlvad, liivakarjääris elab haruldane juttselg-kärnkonn.
3 km Nõvast on Peraküla ja sajanditagust maaelututvustav Põlluotsa talumuuseum. Perakülas annab suviti infot puhkamisvõimaluste kohta RMK Nõva Puhkeala teabepunkt. Peraküla lähedalt algab I maailmasõja eelne munakivitee, see viib Allikjärve ehk Tantsujärveni ja sealt edasi Liivase rannani. Nõva külje all olevat Keibu ja Liivase lahe äärset ala peetakse Eesti üheks parimaks liivarannaks. Peraküla ümbruse 15 pisikest ja madalat rannajärve on ümbritsetud 5 m kõrguste luidetega, järvedel kasvab valge vesiroos ning haruldane Lääne mõõkrohi.

Nõvalt Dirhami poole sõites jõuad Noarootsi. Enne II maailmasõda olid üle 60% elanikest rootslased, säilinud on külade rootsipärased nimed. Dirhamist läänes leiad vana rannapatarei asukoha, idas paistab Põõsaspea neem - Eesti mandri loodepoolseim punkt. Seal on shokituristidele vaatamiseks NSVL aegne lokaatoripaik ja militaarmaastik ja palju suuri graniit- ja bretsharahne. Põõsaspea on üks parimaid lindude vaatluspaiku, üle neeme kulgeb tähtis arktiliste veelindude rändetee ja avaneb vaade Osmussaarele ja umbes 10 km põhjasuunas meres olevale Neugrundi meteoriidikraatrile. Meteoriidiplahvatus toimus ilmselt 475 milj aastat tagasi ja selle tagajärjel ülespaisatud kivimite hulgast on väidetavalt päritud ka Loode-Eesti rannikul leiduvad bretsharahnud.
Osmussaarel elasid kunagi samuti eestirootslased, kes pidid lahkuma kui saarele rajati Nõukogude armee raketibaas, võimsad maa-alused kaitseehitised on saarel tänini. Vaatamist väärivad tuletorn ja kivikabeli varemed. Osmussaare maastikukaitsealal on omapärane kuni 8m kõrge pankrannik, säilinud on rannaniidud, Eesti suurimad klibuvallialad saare edela- ja kaguosas ning gneisbretšarahnud. Osmussaarele on võimalik sõita Dirhami sadamast ettetellitud paadiga.
Dirhamist mööda rannajoont edasi sõites jõuad Rooslepa külla, kus asub Rooslepa kalmistu koos kabeli ja kellatorniga. Rooslepa kabel oli Noarootsi koguduse üks kolmest abikirikust ja on taastatud endisel kujul. Läheduses on imekaunis Elbiku liivarand ning toitlustamiseks ja puhkuseks sobiv Roosta Puhkeküla.

Roostalt edasi minnes möödud 18. saj. pärit Riguldi mõisahoonest ja vanast Luksi kalurikülast, sealt avaneb ilus vaade avamerele, siis jõuad Aulepa külla.
Aulepa teeristist otse viib tee Sutlepa ja Linnamäe poole, kuid huvilise juhatab teeviit Noarootsi poolsaare ja Pürksi poole. Atlandiks kutsutakse madalat ala poolsaare ja mandri vahel, Noarootsi oli algselt saar, mis aja jooksul maakerke tõttu maismaaga kokku kasvanud. Veel 18. saj. alguses olevat vanu merekaate kasutanud Peeter I oma laevastikuga maismaa ja saare vahelt läbi purjetanud. Tutvu ka hilisgooti stiilis Noarootsi Katariina kirikuga, paest ja maakivist seintega kirikuhoone täitis keskajal kindluse ülesandeid, kirikut on külastanud Rootsi kuningapere. Kirikust üle tee jääb Läänemaa vanim puitehitis, 17. saj. pärit pastoraadihoone. Pürksi keskuses asuva Noarootsi Gümnaasiumi kasutada on Pürksi vanim hoone - 19. saj. ehitatud Pürksi mõis.

Saare külas asuvad Saare mõis ja Lyckholmi muuseum. Mõisa hooned on ehitatud 18.-19.saj. ja taastatud parun Gustav Friedrich von Roseni poolt. Saare mõisa hobusetallis avatud muuseum käsitleb Saare küla ajalugu, eksponaatideks on kohaliku rahva poolt annetatud endised põllutööriistad, käsitöö- ja majapidamistarbed. Ala väärtustavad kalakoelmud, rannaniidud, ligi 206 liiki linde - nende hulgas haruldased meri- ja kalakotkas ning must-toonekurg.
Enne Linnamäe asulat on Läänemaa suurim karstiala Salajõe karstiala, mille neeldumisalal, kaob 12 km pikkune Salajõgi karstilehtreisse. Suvel pole jõest suurt midagi näha, suurvee ajal ujutab see aga üle kogu lagendiku ja ulatub maanteeni.
Linnamäelt Haapsalu suunas jääb tee äärde 1927. a. ehitatud Linnamäe alajaam. Saunja külas, Silma looduskaitsealal, on Saunja linnutorn ja loodushariduskeskus ning matkarada. Siin näeb palju rändlinde ja see on unikaalne koht vee–elustiku poolest.
Jõudes Tallinn-Haapsalu maanteele, veidikene maad pärast Taeblat juhatab teeviit Su Kadarpiku külla, Eesti ühe kuulsaima maalikunstniku Ants Laikmaa majamuuseumi. Kunstnik ehitas sinna Eestis ainulaadse rahvusromantilises stiilis kunstnikumaja, mille juurde kuulub ka 7ha suurune looduskaitsealune park.

Pane tähele:
Enne sõitu astu läbi Karja 15 asuvast Haapsalu Turismiinfokeskusest. Selle teekonnaga kiireks tutvumiseks arvesta 4-5 tundi, kui aga külastad muuseume või käid matkarajal, siis varu aega kindlasti terve päev.
Arvesta, et Nõva kandis ei ole tanklaid, lähimad on Padisel ja Linnamäel.