| Vaatamisväärsused |
|
Linnused/kindlused/muinasmälestised Lossid ja mõisad Kirikud Mälestusmärgid ja monumendid Looduskaitsealad ja rahvuspargid Loodusobjektid Arhitektuurimälestised Ajaloo jooksul on Läänemaa piirid olnud väga muutuvad. Siia Lääne-Eestisse tegid sakslased rüüsteretki juba aastast 1210. 1220 võitlusse sekkunud rootslased õnnestus läänlastel küll tagasi lüüa, kuid 1224 pidi maakond siiski sakslastele alistuma. Aastast 1234 kuulus Läänemaa Saare-Lääne piiskopkonda, kes vastavalt 1238. aastal lepingule loovutas osa maast Liivimaa Ordule. Piiskopi vasallidest muutusid võimsamaiks Uexküllid, kellele kuulus mitu linnust. Läänemaa keskuseks kujunes Haapsalu, millest sai 1265 piiskopi residents. Aastatel 1563-1564 ning aastast 1581 oli maakond Rootsi, 1576-1581 Venemaa valduses, 1710 liideti see Venemaaga, misjärel suri katku umbes 77% elanikest. Väheviljakas ja tööstuslike eeldusteta Läänemaa jäi pikaks ajaks teistest Mandri-Eesti maakondadest maha. See-eest on siin säilinud vana talurahva arhitektuuri, siinsed kirikud on vanemate hulgas Eesti mandril, siin on palju mõisahooneid, kuigi need on suhteliselt tagasihoidlikud. Kaunis on Läänemaa loodus oma mererandade, loopealsete kadastike, haruldaste taimekooslustega puisniitude, nõva männikute, Karuse kandi tammede ja Matsalu roostikega. Reisikogemused: 1) Valged ööd Eesti saartel - lätlane |
.gif)
