| Haapsalu sõpruslinna Eskilstuna teatriühing esitab 1. augustil linnuseõues viikinginäitemängu |
|
Haapsalu sõpruslinna Eskilstuna teatriühing esitab 1. augustil linnuseõues viikinginäitemängu Sigurd Fafnisbane. Päev varem, 31. juulil, esitatakse viikinginäitemängu Vormsil, seda seoses 29.-31. juulil toimuvate eestirootslaste kiriku- ja kultuuripäevadega. Etendus Vormsil saab Rootsi päeval, 31. juulil teoks koostöös Rootsi Vähemusrahvuse Kultuurinõukoguga. Eskilstuna lähedal asub kuulus Sigurdi kaljujoonis aastast u 1050 e Kr. Ruunikiri, mis on kantud otse kaljule, on viis meetrit pikk ja kaks meetrit kõrge ja on üks pildirikkamaid kive. Sigurdi kaljujoonis räägib osaliselt põnevast saagast Sigurd Fafnisbanest " kangelaste kangelane " muinasjutt kulla võimust ja neetud sõrmustest.
Teatriühing on alates 1997.aastast mänginud seda dramaatikast ja muinaspõhjala mütoloogiast täidetud näidendit, kus vana ennustaja kaudu kohtab muinaspõhjala jumalaid, salakavalaid vendi, kes järgnevad Sigurdile tema võitluses draakoni vastu, kus ta lõpuks saab suure varanduse ja saatusliku kuldsõrmuse omanikuks. Kui lugu neetud sõrmusest tuttav tundub, siis on see õige; Tolkien sai nimelt sõrmuste isanda raamatuid kirjutades inspiratsiooni Sigurd Fafnisbane legendist. Viikingid, Rootsi ja Eesti on tihedalt seotud. Viikingid tulid siia juba 9. sajandil. Kuningas Erik V Eimundsson, sündinud u 849, sai lisanime Väderhatt (Ilmamüts), sest tal oli soodne tuul idapoolsetel rüüsteretkedel. Rootsi viikingid olid siin piirkonnas enam kui 400 aastat. Olid ka eesti viikingid, kes rüüsteretki Rootsi.12. sajandil põletasid eesti viikingid maha Sigtuna linna Rootsis. Eesti viikingisugemeid esineb ka selles näidendis; aselinnapea Andreas Rahuvarm paneb selga viikingimantli ja näitab oma näitlejaoskusi. Etendus on rootsikeelne; kuid eesti keeles annab jutustaja lühikese ülevaate toimuvast enne etenduse algust ja vaatuste vahel, et oleks lihtsam aru saada. Etendus sobib kogu perele ja veidi vähem kui kaks tundi pikk.. Päev varem, 31. juulil, esitatakse viikinginäitemängu Vormsil, seda seoses 29.-31. juulil toimuvate eestirootslaste kiriku- ja kultuuripäevadega. Etendus Vormsil saab Rootsi päeval, 31. juulil teoks koostöös Rootsi Vähemusrahvuse Kultuurinõukoguga. Eskilstuna lähedal asub kuulus Sigurdi kaljujoonis aastast u 1050 e Kr. Ruunikiri, mis on kantud otse kaljule, on viis meetrit pikk ja kaks meetrit kõrge ja on üks pildirikkamaid kive. Sigurdi kaljujoonis räägib osaliselt põnevast saagast Sigurd Fafnisbanest " kangelaste kangelane " muinasjutt kulla võimust ja neetud sõrmustest. Teatriühing on alates 1997.aastast mänginud seda dramaatikast ja muinaspõhjala mütoloogiast täidetud näidendit, kus vana ennustaja kaudu kohtab muinaspõhjala jumalaid, salakavalaid vendi, kes järgnevad Sigurdile tema võitluses draakoni vastu, kus ta lõpuks saab suure varanduse ja saatusliku kuldsõrmuse omanikuks. Kui lugu neetud sõrmusest tuttav tundub, siis on see õige; Tolkien sai nimelt sõrmuste isanda raamatuid kirjutades inspiratsiooni Sigurd Fafnisbane legendist. Viikingid, Rootsi ja Eesti on tihedalt seotud. Viikingid tulid siia juba 9. sajandil. Kuningas Erik V Eimundsson, sündinud u 849, sai lisanime Väderhatt (Ilmamüts), sest tal oli soodne tuul idapoolsetel rüüsteretkedel. Rootsi viikingid olid siin piirkonnas enam kui 400 aastat. Olid ka eesti viikingid, kes rüüsteretki Rootsi.12. sajandil põletasid eesti viikingid maha Sigtuna linna Rootsis. Eesti viikingisugemeid esineb ka selles näidendis; aselinnapea Andreas Rahuvarm paneb selga viikingimantli ja näitab oma näitlejaoskusi. Etendus on rootsikeelne; kuid eesti keeles annab jutustaja lühikese ülevaate toimuvast enne etenduse algust ja vaatuste vahel, et oleks lihtsam aru saada. Etendus sobib kogu perele ja veidi vähem kui kaks tundi pikk. Kontakt: Andreas Rahuvarm 56504692 E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud Teate edastas: Maire Uusen E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud |
| < Eelmine | Järgmine > |
|---|
.gif)
/Roosta_P.jpg)
