Läbi Haapsalu linna suundu Raudteejaama ja Rohuküla suunas. Külasta ka Paralepa randa, üht soojema mereveega randa Eestis.

Rannast ja parkmetsast viib tee Pullapääle. Olles supelsakste ja tsaariperede väljasõitude meeliskohaks, avastati selle vahelduva maastikuga looduspargi võlu juba 19. saj.

Mööda suurt maanteed otse Rohuküla suunas, leiad teravaid elamusi Nõukogude Liidu lagunemiseni MIG-hävitajate lennu- ja radarijaamana kasutuses olnud Kiltsi lennuväljalt. Lennukite tarbeks oli 28 betoonangaari, lennuradade pikkus ligi 3km. Sõjaväelinnakus tuleks aga ettevaatlik olla ja varisemisohu tõttu varemetes mitte turnida.

Maantee ääres köidavad tähelepanu Ungru lossi varemed, mida hakkas 1893 ehitama krahv Ewald Von Ungern-Sternberg. Legendi järgi lubas krahvi armastatu temaga abielluda vaid siis, kui krahv ehitab talle samasuguse lossi kui on Saksamaal Merseburgis. See abielu aga ei saanud kunagi teoks…

Rohuküla, rajatud I maailmasõja eel sõjasadamana, on tänapäeval kaasaegne parvlaevade- ja jahisadam. Kui aeg ei kiirusta tagant, soovid ujuda või ööbida, siis külasta rannikul Toput, Toorakut ja Kiviküla.

Kolmveerandtunni laevasõidu kaugusel on Vormsi saar, suuruselt Eesti neljandat saart (93km2), on ürikutes esmakordselt mainitud 1391. Vormsi (rootsi keeles Ormsö) nimi tulnud Islandi viikingi Ormi („madu”) järgi. Kuni 1944 aastani, olid Vormsi põliselanikeks rannarootslased, 1938 oli saarel ligi 2600 elanikku, enamus lahkus neist II maailmasõja ajal, hetkel on saarel ligi 400 asukat.

Vormsi on suures osas kaetud metsaga, sageli võib kohata põtru ja metssigu, ligi 100km rannajoont on liigestatud- pikad poolsaared vahelduvad sügavate lahtedega, lääneosas on iseloomulikud loopealsed ja kadastikud, idaosa on madalam ja soisem. Traditsioonilise põllumajanduse tulemusel on säilinud rannakarjamaad,puisniidud ning mitmed ohustatud taimeliigid.
Enamik teedest saarel on kruusakattega, moodustades nn kaheksa - idaringi ja lääneringi ristumiskohaga saare keskuses Hullos.
Sadamas on suvel telkimisplats ning jalgratta- ja paadilaenutus, lähedusest algab Sviby-Rumpo 3km pikkune matkarada. Sadamast jõuad Sviby külla, mis erineb Vormsi küladest suurema majadevahelise kauguse poolest. Küla on kaks korda põlenud ning seepärast ka tuleohutumana üles ehitatud.

Svibyst suundu idaringile, sealsed külad on paremini säilinud, kohtab tüüpilisi klaasrõdudega Vormsi maju. Läbides Söderby ja veidi enne Norrby küla pöörab tee 1935 a. ehitatud Norrby tuletorni juurde, üle Voosi kurgu vaadates näeb sealt Noarootsit. Edasi Diby küla ja poolsaare suunas, mis on maastikuliselt omapärane ja rikas haruldaste käpaliste poolest. Järgmisena on Rälby, ajalooline sumbküla omapärase teedevõrguga olnud saare rikkaim küla, seal näed ühte Vormsi tuulikut.
Ida- ja lääneringi ristumiskohal on saare tähtsaim vaatamisväärsus, 14 saj. ehitatud Vormsi Püha Olavi kirik. Pärast rootslaste põgenemist II maailmasõja ajal, jäi kirik tühjaks ja rüüstati, 1990 a. restaureeriti ja õnnistati taas sisse. Kirikaia kõrval on maailma suurima ratasristide koguga Vormsi kalmistu, säilinud on rohkem kui 300 rõngasristi. Kirikaias on kaks mälestuskivi: eestirootslasest riigi- ja kultuuritegelasele Hans Pöhlile ning Rootsist 1873 saabunud misjonärile Österblomile, kes tõi saare vaimu ja usuelus kaasa põhjalikke muutusi. Kirikaia värava juures seisab üks väheseid kogu nõukogude aja omal kohal asetsenud Eesti vabadussambaid, rootsikeelse kirjaga põllukivi ei osanud uue võimu esindajad vabadussõjas langenute mälestussambaks pidada ja nii jäeti see ka lõhkumata

Kiriku juurest saad minna kohe nn lääneringile. Läbides ühe saare vanima küla, Kärrslätti, jõuad Saxbysse, tuntud tänu vanimale malmosadest monteeritud tuletornile Eesti rannikul.
Förby ja Suuremõisa vahelisse metsas on jääajast pärit Hoitbergi korallriff. Suuremõisas asuvad kunagise mõisa varemed ja riismed vanast pargist. Suuremõisast Rumpo poole sõites, jääb teest vasakule Prestviken, üks Vormsi kahest roostuma hakkavast järvest.
Jõudnud saare suurima ristmikuni, võid suunduda tagasi Hullosse või pöörad Rumpo poolsaarele. Päris Rumpo ninale autoga ei saa, piirkond on taimestiku kaitseala ja lindude pesitsus – ja rändepeatuspaik. Ninal kasvab haruldane tundra ja islandi samblik. Rumpost leiate ööbimiseks mitmeid turismitalusid.

Keskuses Hullos asuvad kool ja kauplus, samuti mitmed majutuskohad. Rahvamaja juurest algab metsatee Parunikivi juurde, see on rändrahn saksakeelse kirjaga Vormsi viimasele parunile. Rumpo poolt Hullosse sõites teest paremal on 1889. a. ehitatud vene õigeusu kiriku varemed, selle kogudusega oli seotud aiandusalaste teadmiste tutvustaja Johann Spuhl Rotalia ja helilooja Cyrillus Kreegi isa Konstantin, mõlemate hauad asuvad Vormsi koolimaja taga endisel õigeusu kalmistul.
Varem jagati Hullo kaheks, omainimeste ja suvitajate pooleks. Suvitajate poolel on teeääres 1930. aastatel ehitatud pansionaadid, kus peamised puhkajad olid Rootsist tulnud rootslased. Teest vasakul on 1938. aastal karskusseltsi ehitatud hoone, mida on kasutatud rahvamajana.